Täna toimus Äripäeva internetiturunduse seminar, millel huvitavamad esinejad oli alati põnevaid numbreid pakkuv Kristina Randver TNS Emorist, Allan Sombri Delfist ja Eesti võimsaima meediakanali Neti looja Kain Kalju.
Kõige põnevam, mida Kristina rääkis oli see, et midagi on toimumas meediakasutuses. Nimelt on esimese kvartali internetreklaami maht kasvanud võrreldes eelmises aasta sama ajaga 69 protsenti!!! Kroonides tähendas see 13 miljonit, mis on kolmandik kogu eelmise aasta mahus. Ta lisas ka seda, esimene kvartal ei ole tavaliselt internetireklaamis just kõige tugevam. Tundub, et asi hakkav ilmet võtma. Pakuksin siin välja, kohvipaksule vaadates, et selle aasta internetireklaamile tehtavad kulutused võiksid olla ligikaudu 75 miljoni krooni juures.
Kain andis põneva ülevaate Neti statistikast. Näiteks üllatas mind natukene see, et Neti on rohkem kataloog, kui otsingumootor. Nimelt jagunevad kasutajad keskkonnas järgmiselt. 170 tuhat neist kasutab kataloogi tehes seal 700 tuhat klikki ja 130 tuhat inimest kasutab otsingufunktsiooni tehes otsingutulemustel 600 tuhat klikki. Huvitava numbrina tõi ta välja ka asjaolu, et Neti on rohkem kui 70 protsendi brauserite avalehaks ja neti avalehte vaadatakse 2 miljonit korda päevas.
V Teooria: Kõige huvitavam osa Kaini jutust aga ei puudutanud üldse Netit vaid vaid hoopis seda, millal on suurem tõenäosus, et inimesed bänneril klikivad. Ta nimetas seda V teooriaks ja see nägi välja nii:
Klikkimise tõenäosus on seda suurem, mida vähem on kasutaja süvenenud webilehe sisusse.
* Sisend ja väljund lehtedele pane reklaam, mis kutsub kasutajat klikkima
* Sisulehtedele pane reklaamid, millel klikkimine pole vajalik sõnumi kättesaamiseks
Selle tõdemuseni on ta jõudnud Hoti ja teiste lehtede statistikat uurides ja Kaini argumentatsioon oli väga asjalik.
Allan Sombri Delfist suurendas Eesti 2005 internetireklaamimahtu 90-100 miljoni kroonini lisades sinna ka summad, mis on kulutatud netikuulutustele ja infokataloogidele võrgus. Selliselt arvutades oli internetireklaamimaht eelmisel aastal ligikaudu 8 protsenti kogu meediamahust. Allan tundis imestust ka selle üle, miks on Eestis jaemüüjad nii kehvasti internetimeedias esindatud. Ülemaailmselt on and 47 protsendilise mahuga suurimad reklaamijad B2C sektoris. Eestis aga suured jaemüüjad internetis praktiliselt ei esine (Rimi, Selver, Prisma). Lisaks tõdes ta, et meediareklaami TOP 10 ettevõtetest pooled internetis reklaami ei tee (näiteks P&G).
Linnar Viik rääkis nullturundusest ja sellest, kuidas internet enda jaoks efektiivselt ja võimalikult väikeste kulutustega tööle panna.
Interflora turundusjuht Ingmar Kaup rääkis oma praktilistest kogemustest e-äri ajamisel.
Veebiagentuuri ADM Interactive loovjuht Erki Peinar andis teada kuidas paistab e-turundus veebiagentuuri pilgu läbi ning milised on töötavad ja mittetöötavad lahendused.
Minu esinemine puudutas üldisemalt seda, mis on internetiturundus ja mis suunas see areneb. Rääkisin meedia killusutmisest seoses tarbija loodud meedia tõusuga (consumer generated media), kuidas interaktiivsus mõjutab tarbija käitumist ja mis suunas need trendid viitavad.
Lähiajal peaks Äripäev välja panema ka ettekannete materjalid, siis lisan siia ka viite. Minu ettekande slaidid saab zippitud pauerpointina siit.
Share This
RSS 2.0