Sevenline internetiturundus

Tänapäeval on tasuta ehk vabatarkvarana saadaval põhiliselt kolm statistika paketti. Analog, AWStats ja Webalizer. Saadaval on ka mitmeid veebipõhise teenusena pakutavaid lahendusi, milles kõige märkimisväärsem neist on ilmselt Google Analytics.

Kuna ma eelistan serveri logfailidel põhinevat statistikat, siis peatun lühidalt kolmel esimesel. Neist kõige laialdasemalt kasutatav on Webalizer, mis on paigaldatud pea iga hostingupakkuja serveritesse. Webalizer on neis kolmest ka kõige vananenum. Viimane versioon (2.01-10) tuli välja peaaegu neli aastat tagasi, 16. aprillil 2002. aastal.

Tõenäoliselt kõige vanem statistikatarkvara on Analog, mille versioon 0.8beta nägi ilmavalgust 14. juunil 1995. aastal. Kuigi Analog on väga pika ajalooga, siis tundub tema areng on tänaseks peatunud, sest viimane versioon (6.0) tuli välja natuke üle aasta tagasi 19. detsembril 2004. aastal.

Nüüda aga minu lemmiku juurde, milleks on AWStats. AWStats on eelnimetatutest kõige turundajasõbralikum, sest loeb selliseid olulisi näitajaid nagu keskmine külastuste pikkus, erinevate pikkustega külastuste protsentuaalne jaotumine, külastuste arv ühe külastaja kohta ja nii edasi. AWStats võimaldab ka iga näitaja juures näha lisaks top tulemustele ka täisnimekirja. Turundaja jaoks olulise asjana suudab AWStats eristada ja arvestusest kõrvaldada enamus mitte inimestest kasutajaid, milleks on peamiselt otsingumootorite robotid ja muud automaatsed päringud. AWStats on ka värske ning pidevas arengus viimane versioon (6.5) valmis 9. jaanuaril 2006. aastal.

AWStats suudab rahuldada enamus väiksemate kodulehtede vajadused, kuid kui on tahtmine oma keskkonna statistikat väga põhjalikult uurida, siis peab kasutusele võtma juba suuremate võimalustega tasulised paketid. Siit leiate nende kolme paketi omavahelise võrdlustabeli (see võrdlus on koostatud AWStats’i poolt, kuid on siiski küllaltki erapooletu). Loodetavasti vastab see postitus ka Siimu küsimusele.

Share This

Kust leida pilte oma kodulehel, presentatsioonidesse ja miks mitte ka muudesse materjalidesse. Presentation Zen viitab artiklis Where can you find good images? mitmetele tasuta ja tasulistele pildipankadele. Ise kirjutasin tasuta pildipankadest paarkuud tagasi Targutajas 1000+ sõna. Minu vaieldamatuks lemmikuks on läbiaegade olnud Stock Exchange.

Share This

Internetiturundusfirma Questus poolt läbi viidud uuring väidab, et kujundusel on oluline tähtsus sellel, kas külastaja lahkub veebipoest ostuga või mitte. Küsitletud pidasid kõige olulisemateks komponentideks lihtsat navigatsiooni (37%), tasumisprotsessi lihtsust (32%) ja tootekirjeldusi (38%). Kuivõrd tootekirjeldused on kujundus on küll iseküsimus. Oluline on puhas kujundus ja infoga mitte üle kuhjamine on see, mida kasutajad ootavad.

Share This

Ma kasutan tihti sellist väljendit nagu “külastaja kvaliteet”. Mõned inimesed on küsinud, mida see täpselt tähendab. Külastajate kvaliteet ei sõltu nende rasvasisaldusest ega muudest näitajatest vaid sellest, kui palju üks külastaja ettevõttele keskmiselt raha sisse toob.

Oletame, et kodulehel käib 1000 kasutajat kuus ja nende esitatud tellimused toovad keskmiselt 1000 krooni tulu, siis on ühe külastaja väärtus ettevõtte jaoks 1 kroon. Kui nüüd näiteks reklaamikampaaniaga tuua lehele lisaks 100 inimest, kes esitavad tellimusi 200 krooni eest, siis saame öelda, et kampaaniaga lehele toodud külastajate kvaliteet on parem regulaarsetest külastajatest (praktikas on oluline arvestada ka reklaamikampaaniale kulunud rahaga).

Internetiturundus jaguneb kahte harusse. Ühe eesmärgiks on külastajate arvu kasvatamine, kvaliteedile olulist tähelepanu pööramata. Eelneva näite põhjal võiks kasvatada külastuste arvu 2000 inimeseni nii, et tulu tellimustest suureneb 1500 kroonini. Tulemuseks on “kehvema” kvaliteediga külastajad, kuid tulu ettevõttele on kasvanud.

Teise võimalusena on internetiturunduse eesmärgiks külastajate kvaliteedi suurendamine ja nende tegutsema panemine. Selle asemel, et leida üha uusi ja uusi külastajate allikaid keskendutakse olemasolevate külastajate usalduse võitmisele ja nende vajaduste rahuldamisele. Selle tulemusena hakkavad olemasolevad külastajad rohkem tellima ja suureneb tulu ettevõttele.

Internetiturundus ei keskendu tavaliselt ainult ühele või teisele lähenemisele vaid üritab leida nende vahe optimaalset tasakaalu.

Share This

Suuremate internetiturundajate seas läbiviidud uuring toob välja, mis oli nende arvates parimad ja halvimad kanalid kuhu oma turundus raha paigutada Biggest Internet Marketers Rate Best & Worst Tactics of 2005 + Reveal 2006 Plans. 52% protsenti vastanutest pidas parimaks kanaliks reklaami otsingumootorites. Sellel järgnesid email oma kogutud nimekirjadele ja rich media reklaamid vastavalt 47 ja 38 protsendiga.

Kõige kehvemaks kanaliks osutus 52 protsendiga email renditud nimekirjadele, millele järgnesid pop-up ja -under ning bännerreklaam, mõlemad 39 protsendiga. Bännerreklaami klikitavus väheneb pidevalt ja üha rohkem turundajaid ei pea seda enam efektiivseks kanaliks.

Kõige populaarsemateks kanaliteks 2006. aastal, kuhu oma turundusraha suunata pakuti välja kodulehe värskendamist ja kohendamist (39%), turundus otsingumootorites (38%) ja internetireklaam üldiselt (36%).

Share This

Mõni aeg tagasi kirjutasin, et nii öelda “valesse kohta” sattunud külastaja lahkub kodulehelt ligikaudu 30 sekundiga. Kanadas on valminud uuring, mis väidab, et tegelikult teeme me otsuse, kas leht meile meeldib või mitte, sekundi murdosa jooksul (Web users judge sites in the blink of an eye - Gitte Lindgaard).

Aju teeb otsuse nii kiiresti, kui silmad jõuavad informatsiooni vastu võtta. Katsealustele näidati vilksamisi veebilehti 50 millisekundi jooksul ja siis pidid nad otsustama, kas tegemist oli hea või halva lehega. Tulemusi võrreldi pikema aja jooksul antud hinnangutega ja need langesid suures osas kokku.

Oluline on tähele panna, et esmamulje on väga püsiv ja seda on raske hiljem muuta. Põhjuseks on see, et inimestele meeldib, kui neil on õigus ja nad tahavad endale tõestada, et nende esimene reaktsioon oli õige.

Share This

Otsustasin hakata Sevenline ajaveebi huvitavamat infot ka emaili teel jagama. Selleks paigaldasin serverisse vabatarkvara nimega PHPlist. Peamine mõte on siis selles, et Sevenline kodulehe lugejad ei pruugi olla väga IT teadlikud ja tulihingelised ajaveebide ning RSSi jälgijad samas aga tunnevad huvi internetiturunduse teema vastu.

Niisiis hakkan kord või kaks kuus saatma uudiskirjaga liitunutele kokkuvõtteid eeneval perioodil ajaveebis ilmunud huvitavamatest postitustest. Erandjuhul saadan infot ka juhul, kui tegemist on mingi kindlal ajal toimuva sündmusega.

Varem olen ma postitusnimekirjade haldamiseks kasutanud OptInPro nimelist tasulist teenust ja pean nentima, et PHPlist teeb ringe ümber OptInPro. Lisaks on see veel täiesti tasuta ja minul kulus oma postkontori seadistamisele koos kujunduse muutmisega ligikaudu üks tund. Natukene rohkem aega kulus kasutajaliidese tõlkimisele.

Share This

Täna toimus Äripäeva seminar teemal Kuidas valida interneti sisuhaldustarkvara? Päris põnev oli. Päeva vedas Kristjan Otsmann Mina rääkisin sellest mis on sisuhadustarkvara ja mida selle valimisel silmas pidada. Mõned ütlesid, et oli asjalik ettekanne aga võibolla olid nad lihtsalt viisakad. Minu peamiseks sõnumiks oli, et ärge valige tarkvara ja tehnoloogilist lahendust, valige endale partner, kas teid pidevalt abistab ja aita süsteemi kogu selle elueajooksul hallata. (powepoint faili saab siit 8,2MB)

Lisaks mainisin seda, et minu arust on iga sisuhaldustarkvara kaks olulist komponenti adminkeskkonna kasutajasõbralikkus ja kliendipoole otsingumoootorisõbralikkus. Kui adminliidest on raske kasutada, siis on sellest piina pikaks ajaks ja kui leht ei levi ning selle külastajaid ei käi, siis ei täida see oma eesmärki. Jagasin laiali materjali, mida vaadata sisuhaldustarkvara puhul internetiturunduse seisukohast. Selle infi võib leida ka Sevenline lehelt ja kes soovib võb arvutisse laadida endale ka eriti ilusa PDF-faili.

Hea oli näha, et Open Source ei maga. Seminaril oli esindatud Typo 3, mida Eestis pakub Active Systems. Huvitav on märkida, et Typo 3 baasil valmistatud kodulehti on ilmselt rohkem, kui kõik Eesti tootjad kokku on üles pannud.Suurtest tegijatest olid kohal Struktuur, Saurus ja Aspit.

Ja ikka tõusis üles küsimus, miks pagana pärast peab iga veebitreial endale kohe oma sisuhaldustarkvara looma. Enamus teigijatel ei jätku ju jaksu oma süsteemi korralikult välja arendada.

Päeva nael oli aga Infotarga bossi Jüri Rossi esinemine, mis oli lõbus, tempokas ja huvitav, võttes kokku tema e-poe kogemused aastas 1998 kuni tänaseni. 2005. aastal oli nende e-poe käive peaaegu 37 miljonit krooni ehk ligikaudu kuuendik käibest.

Share This

Microsoft ja Mozilla leppisid kokku uue RSS ikooni osas. Kui kellelgi peaks seda vaja minema erineval raster- või vektorkujul, siis saab failid alla laadida siit Feed Icons - Help establish the new standard. Praegu on saadaval järgmised faili formaadid AI, EPS, SVG, PSD, PDF, PNG, JPG ja GIF.

Share This

Forbes kirjutab, et Google on saavutanud novembris 2005, väljaspool Ühendriike, 71,3 protsendilise turuosa. See on ligi 2,5 protsndiline kasv võrreldes oktoobriga. Enamus sellest kasvust tuli Yahoo! ja MSNi arvelt, kes mõlemad kaotasid turuosa.

Ka USAs juhib otsingumootoriteseas Google, kuid seal ei ole vahed nii trastilised. Vastavalt comScore uuringule oli Google novembri turuosa 39,8 protsenti (+5,2%) ja Yahoo! järgnes 29,5 protsendiga (-2,5%). MSN oli 14,2 protsendiga kolmas (-1,8%).

Kokkuvõteks võib öelda, et meil euroopa tingimustes tasub oma tähelepanu kekendada vaid Google’ile. Eesti tingimustes aga on ikka kõige kasutatavamaks otsingumootoriks Neti. Ennustan, et see siiski läheb mõne aja möödudes üle ja Google saab ka Eestis juhtivaks otsingumootoriks. Aga see võtab veel aega ja oleneb Neti arengust.

Share This