Usun, et kasutajat pole vaja talutada. Tulemusrikkam on talle pakkuda optimaalset hulka võimalusi kasutades nende esitamiseks optimaalselt keerukat keelt (tekst, pilt, muusika, liikumine, värvid, kõne, ajastus, paigutus). Asi pole puunavigatsioonis. Kasutaja sooritab konkreetses veebis tegevusi, mille puhul on täidetud kaks nõuet:

1) Tegevuse sooritamise võimalust kujutav objekt (link, kast või muud sorti vidin) tõmbab endale kasutaja aktiivse tähelepanu või on otsides kergesti märgatav.

2) Kasutaja arvates rahuldaks võimaluse kasutamise tagajärg mõne tema vajaduse viisil, mis on talle vastuvõetav.

Ehk et kaks aspekti, mida kasutajaliidese loomisel tuleb silmas pidada. Esimese nõude täitmiseks tuleb tegevuse sooritamise võimalust kujutava objekti omadusi (värv, kuju, tekstuur, ruumiline paigutus ja sisuline kontekst) optimeerida suunas, kus objekti märkamine muutub hõlpsamaks. Samas ei tohi esiletõstmisega üle pingutada. Teoorias lihtne, praktikas aga paras nikerdamine.

Teise nõude täitmiseks peab tegevuse sooritamise võimalust kujutav objekt kommunikeerima enese otstarvet piisava selgusega. Näiteks navigatsioonipuu peaks oma välimusega ütlema — “Olen uks tulevikku. Sul on kasutada nii-ja-niisugused võimalused, millega kaasnevad nii-ja-niisugused tagajärjed. Mida sa valid?”. Lisaks on oluline, et kasutaja kujutleks selle võimaluse kasutamisega kaasnevat üldjoontes vastuvõetavana –kooskõla kasutaja seniste kogemustega või siis positiivset üllatust.

Minu isiklik kogemus on näidanud, et alamlehekülgede jagamine navigatsioonilisteks ja sisulehtedeks on just see, mida teha ei tohiks – isegi kontseptsioonis mitte. Niisuguse lähenemise tulemuseks on “struktuursed”, aga kohmaka ja ärritavana mõjuvad lahendused või tervik, mis on liiga lõdvalt seostatud. Lehed peavad olema komponeeritud nii, et ekraanil sisendit ja väljundit kujutavad piirkonnad moodustavad omavahel tasakaalustuva terviku. Niisuguse lahenduse leidmisel on abiks sammuke tagasi astuda ja mõtiskleda, et millist otstarvet käesolev ekraanipilt täidab veebi üldises kontekstis ning paigutada navigatsioonielemendid nii, et need hõlbustaksid käesoleva eesmärgi saavutamist.

Pakun, et põhjus, miks Sevenline veebi navigatsioonipuud vähe kasutatakse, seisneb kahe eelnevalt mainitud nõude vastu eksimises. Esiteks on see navigatsioonipuu raskesti märgatav – helehall tekst valgel taustal, kuju ega tekstuuri eriti pole ja sisulises kontekstis asub väheolulisel kohal (kogu tähelepanu tõmbab suurte pealkirjade, ikoonide ja värviliste linkidega keskpaneel). Teiseks ei teki navigatsioonipuu ekraanipiirkonda vaadates arusaamist, et milliseid võimalusi see klikkimise tagajärgede osas pakub. Võrreldes näiteks http://www.elion.ee esilehel asuvate vidinatega on Sevenline navigatsioonipuu iseseisva objektina üsnagi infotühi. David Ogilvy aforism “more is less” kehtib ainult siis kui sõnumi arusaadavus säilib või paraneb.