<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><!-- generator="wordpress/2.3" -->
<rss version="2.0"
	xmlns:content="http://purl.org/rss/1.0/modules/content/"
	xmlns:dc="http://purl.org/dc/elements/1.1/"
	>
<channel>
	<title>Comments on: Mida jälgida HTML uudiskirja loomisel</title>
	<link>http://www.sevenline.ee/blog/171-mida-jlgida-html-uudiskirja-loomisel</link>
	<description>2008 on murdepunkt!</description>
	<pubDate>Thu, 17 May 2012 21:13:19 +0000</pubDate>
	<generator>http://wordpress.org/?v=2.3</generator>
		<item>
		<title>By: priit</title>
		<link>http://www.sevenline.ee/blog/171-mida-jlgida-html-uudiskirja-loomisel#comment-501</link>
		<dc:creator>priit</dc:creator>
		<pubDate>Thu, 27 Apr 2006 15:39:25 +0000</pubDate>
		<guid>http://www.sevenline.ee/blog/171-mida-jlgida-html-uudiskirja-loomisel#comment-501</guid>
		<description>Lisaks veel seda, et vähegi suuremate postitusnimekirjade puhul tuleks võimalusel segmenteerida. Mida personaalsem on kiri ja selle sisu seda paremaid tulemusi võib oodata.</description>
		<content:encoded><![CDATA[<p>Lisaks veel seda, et vähegi suuremate postitusnimekirjade puhul tuleks võimalusel segmenteerida. Mida personaalsem on kiri ja selle sisu seda paremaid tulemusi võib oodata.</p>
]]></content:encoded>
	</item>
	<item>
		<title>By: Jüri Kaljundi</title>
		<link>http://www.sevenline.ee/blog/171-mida-jlgida-html-uudiskirja-loomisel#comment-497</link>
		<dc:creator>Jüri Kaljundi</dc:creator>
		<pubDate>Mon, 24 Apr 2006 17:49:52 +0000</pubDate>
		<guid>http://www.sevenline.ee/blog/171-mida-jlgida-html-uudiskirja-loomisel#comment-497</guid>
		<description>Üks tähtsamaid asju mida teha on uudiskirja testimine erinevate spämifiltrite ja nende seadetega. Paljud Eestis saadetavad uudiskirjad on küll sellised, et paarkümmend protsenti neist jääb filtritesse kinni. See tähendab, et paarkümmend protsenti lugejatest on teie jaoks kadunud. Seega ei muud kui spamassassin ja teised filtrid ette ja katsetama, maili päisest näeb täpselt, mille eest punkte saab, vastavalt sellele siis uudiskirja või selle laialisaatmise softi ümber kirjutama. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutajate analüüs võib uudiskirjas isegi tavalisest veebilehest tähtsam olla: kes kirja üldse avab, kes mis linkidel klikib, kui palju mõjutab lingi asukoht läpaka Outlooki aknas seal klikkimist jne. Jällegi palju võimalusi loetavust suurendada. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ka uudiskiri võib olla erinev ning erinevad on ka sihtrühmad, kellele eri tüüpi kirja vaja. Mõni loeb kirja vaid mailiaknas ja kunagi midagi ei kliki, mõni tahab jälle ainult linke saada. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimene aasta või vähemalt 6 kuud on uudiskirja puhul minimaalne õppimise aeg, teisel aastal tasub juba häid tulemusi oodata.</description>
		<content:encoded><![CDATA[<p>Üks tähtsamaid asju mida teha on uudiskirja testimine erinevate spämifiltrite ja nende seadetega. Paljud Eestis saadetavad uudiskirjad on küll sellised, et paarkümmend protsenti neist jääb filtritesse kinni. See tähendab, et paarkümmend protsenti lugejatest on teie jaoks kadunud. Seega ei muud kui spamassassin ja teised filtrid ette ja katsetama, maili päisest näeb täpselt, mille eest punkte saab, vastavalt sellele siis uudiskirja või selle laialisaatmise softi ümber kirjutama. </p>
<p>Kasutajate analüüs võib uudiskirjas isegi tavalisest veebilehest tähtsam olla: kes kirja üldse avab, kes mis linkidel klikib, kui palju mõjutab lingi asukoht läpaka Outlooki aknas seal klikkimist jne. Jällegi palju võimalusi loetavust suurendada. </p>
<p>Ka uudiskiri võib olla erinev ning erinevad on ka sihtrühmad, kellele eri tüüpi kirja vaja. Mõni loeb kirja vaid mailiaknas ja kunagi midagi ei kliki, mõni tahab jälle ainult linke saada. </p>
<p>Esimene aasta või vähemalt 6 kuud on uudiskirja puhul minimaalne õppimise aeg, teisel aastal tasub juba häid tulemusi oodata.</p>
]]></content:encoded>
	</item>
</channel>
</rss>

